Jagan kogemusi.
Eesmärk oli katsetada põhimõtteliselt, kas shiitakse hakkab kasvama, mis puidul ja kui suur on töömaht ja kulu palkide valmistamiseks.
Algatuseks palkide lõikamine. Puiduks tamm, vaher, sanglpp, lepp. Puit lõigatud kevadel, enne palkide nakatamist lastud palkidel seista ca kuu. Palkide mõõt selline, et üks täiskasvanud mees jaksaks palki üksinda liigutada. Üldiselt ca 10-20cm diameeter ja ca meeter pikad.
sellised palgidSamal ajal kui palgid laagerdusid ca kuu ja tellitud seen mycelia.be - st tuli tegelesin töövahendite ettevalmistamisega. Tellisin Jaapani seenepuuri, mida minuteada valmistab maailmas sisuliselt ainult üks tootja. Puuri eripära siis see, et mõeldud kõrgetel pööretel kasutamiseks (10000rpm), puuri otsas keere, mis tõmbab puuri ise puidu sisse ja ei pea jõudu kasutama ning puuril stoppervöö, mistõttu saab teha sama sügavusega auke. Tootja on Star M ja puur nr 41. 12mm augu diameeter.
seenepuurTreialil lasin teha rellaka otsa käiva vahetüki, kuhu siis see puur otsa panna.
rellakas vahetükigaAukude puurimine nägi välja täpselt selline siis kiiruse osas.
https://www.youtube.com/watch?v=0cd_fXxQq3cSeene tellisin viljapeal ja seega oli vaja mingit töövahendit vilja paigutamiseks palgi sisse. Kuna proovimiseks ei raatsinud
õiget asja 200eur eest ega ka
soodsamat asja 50eest osta siis kombineerisin ise käepärastest vahenditest.
töövahend juppidenaVäiksema diameetriga toru käib suurema sisse. Peenema õhes otsas punn, mis lükkab siis vilja 12mm auku, teises otsas nupp, et kui mõned tuhanded augud täita siis peopesa päris verine ei oleks pärast...
Tööpõhimõte nagu nupuga pastakal põmst.
pastakas 1pastakas 2Töötas endalegi üllatuseks väga hästi. Kulu ehk 5 eur ja tund aega näputööd.
Ettevalmistused tehtud jõudis seen kohale. Tuli kulleriga uksetaha ja läks kohe külmkappi. Soovituslik hoiutemp 2-4 kraadi. Kokku tellisin 25L viljal mütseeli mycelia.be-st umbes 60 palgi tegemiseks. Valisin tüveks M3770.
http://www.mycelia.be/en/strain-collection/strain-information/m-3770-lentinula-edodes6külmkapi sisuEdasi läks palkide valmistamiseks. Tegin selleks puki, mille peal rattad (4tk), et saaks mugavalt palki keerutada töötlemise ajal ja töötamine toimuks mugaval kõrgusel. Ideaalis võiks selliseid pukke olla iga operatsiooni jaoks üks (puurimine - vilja palgi sisse panemine - vahatamine) ja iga tegevuse jaoks võiks samuti olla vähemalt üks inimene. Puurimine läheb rellakaga kiiremini kui seene istutamine-vahatamine. Seega nt 2 inimest seenetavad-vahatavad ja üks puurib ette oleks päris OK.
ettevalmistuse tehtudesimene palk augustatud ja seen seesVahatamiseks kasutasin tavalise mesilasvaha, proovisin nii puhast vaha kui robustselt kärge lihtsalt sulatada, mõlemad töötasid. Mugavam juba sulatatud kvaliteetse vahaga toimetada muidugi. Pliidil sulatasin ära nii, et keema ei läheks ja siis pika varrega pintsliga tupsutasin augule peale. Vaha temperatuuri tuleb jälgida, läheb kergesti liiga kuumaks ja suitsema, pidi ka päris tuleohtlik olema.
vahatatud aukvahatatud palkPalgid valmis.
koorem kallist küttepuudEnne hoiule viimist igaks juhuks kastmine, et oleks piisavalt niiskust puidus.
kastminePalgid läksid varjulisse metsalusesse madalas (niiskes) kohas, oja kõrvale. Loodetavasi looduslikult niiskus kõrgem. Palkide alla panin igaks juhuks mingi kanga, et maast elu palkidesse ei kasvaks - pääseks. Samas niiskus maast saaks palkidele ligi.
asePalgid ära paigutatud. Palgid on märgistatud, iga palgi otsa on väikse naelaga löödud numbriga alumiiniumlipik (klambripüss oleks parem vahend). Numbri järgi on mul arvutisse kirja pandud, mis puit, millal lõigatud, mis seen millal sisse pandud jms info. Alumiiniumlipikud tee nt õllepurgist, hea õhuke materjal, saab kääridega lõigata ning pastakaga peale kirjutada (mitte siis tindiga aga reljeefselt). Lipik peaks kestma siis samakaua nagu palk. Lisaks tegin mõned testpalgid, mille ka ära kaalusin, et mõõta palgi niiskussisaldust. Kaal läks siis samamoodi eraldi alumiiniumlipiku peale kirja.
palgid paigasEdasi käisin aeg-ajalt palke vaatamas. Metsas ja üldse avatud looduses kasvatamisel tuleb arvestada ka igasuguste teiste tegelastega. Esimesena tulid sipelgad kellele vist mesilasvaha meeldis. Peale seda nokkisid linnud maitsva ja toitva vilja päris paljudest aukudest välja aga mitte nii kapitaalselt, et augu põhjani oleks ulatunud. Siis muidugi põhilised seenesõbrad teod. Palgihunniku seest sai mõned hiirepesad ka eemaldatud jnejne. See kõik käib looduses kasvatamisega kaasas ja asi millega tuleb arvestada.
10 päeva peale palkide seenega nakatamist näha, et esimesed augud tõmbusid valgeks. Ilmselt tänu viljale (mitte nt saepurule), mis andis seenele kohe hea stardipaugu.
kasvablinnudteod