Shiitake kasvatamine substraadil

[kalatus]

Tere! See mu esimene postitus siin.
Viimasel korral, kui tegin rukkiterade steriliseerimist, siis lisasin leotus etapis 1,5 liitri vee kohta ca 0,5 liitrit tavalist kohvi (sellist nagu hommikuti joome ) Lisasin ka 1 teelusika täie kipsi pulbrit 0,5 liitri leotus vee kohta. 24h leotasin ja siis ca 5-10 minutit keetmist. Edasi 2 h striliseerimist autoklaavis (klaaspurkides) ja jätsin need täieliku mahajahtumiseni survepotti seisma. Nakatasin SAB-is need agaril arenenud shiitake mütseeliga. Täielikult kasvasid läbi ca 2,5-3 nädalaga. Minuarust shiitake kohta päris hea, aga ma ise ka veel suht algaja. See miks kirjutasin siin kohvist on see, et tõenäoliselt muudab rukkiterad happelisemaks ja soodustab mütseeli kiiremat arengut. Edu katsetamisel!

[labor]

Kohvi muudab terad tõesti happelisemaks. Olen samuti leotusvette kohvi seganud. Tavaliselt teen üpris lahja tõmmise ja lisan koos kohviveega leovette ka kohvipaksu. Kohvipuru segan terade hulka.
Leotamise-keetmise osas olen tähele pannud, et kui 24h leotada, siis ei maksa keeta kauem, kui 1-2 minutit (arvestades, et keema tõusmise ajal saavad nad samuti kuuma). Muidu muutuvad terad liiga pehmeks. Kohe polegi aru saada, aga hiljem raputamisel on vahe märgatav. 24h leotatud ja 10min keedetud ning 2h autoklaavitud terad purunevad raputades kergelt.
Leotamise aega võib samuti lühendada 16-18 tunnini, seejärel 4-5 minutit keetes. Toasoojas 24h leotades hakkavad osad terad juba idanema.

[feliks85]

Väike Update toimuvast.
Niidistik on arenenud nüüdseks 2 nädalat ja plaanikohaselt järgmise nädala alguses läheb kuldservik rõõmsalt lepalaastule. Shiitakesega läheb pisut kauem. Siiamaani kõik toimib suurepäraselt. Tänud Reigole ja teistele kes sõna võtsid!!!

[labor]

Rõõm näha, et ülekanne õnnestus
Purgid paistavad piltidel just sellises järgus, kus mina neid esimest korda raputaksin. See ühtlustab mütseeli kasvu (vt. fotot). Purke on palju, võid mõne peal proovida, kui igaks juhuks kõiki raputada ei taha.

[feliks85]

Järjekordne update toimuvast. Tänud Reigole kvaliteetse Austerserviku mütseeli eest!
Nagu selgus omavahelises vestluses,siis väga oluliseks faktoriks on temperatuur. Siiamaani olid purgid mul kapis kus oli küllaltki jahe (umbes 17 C juures) Mütseel arenes ka selle temperatuuri juures kuid mitte nii kiiresti kui võiks.
Kuna elan Nõmmel majas ja keksküte puudub,siis temperatuur sõltub kütmisest ja sellega kaasnevad suured kõikumised. Avastasin et enamvähem stabiilne koht kus seeni kasvatada on pooleli olevas leiliruumis boileri toru peal mis on pidevalt soe. Temperatuud on pidevalt 22 C ringis ja tundub,et mütseelile see meeldib. Kuue päevaga on austerserviku purgid 70 % läbi kasvanud ja arvatavasti homme peab neid juba raputama.
Mis puudutab Shiitakest ja Kuldservikut,siis nendega nii hästi ei lähe.
Kuldservik on peale raputamist peaaegu läbi kasvanud,aga millegipärast on ilus valge ainult purgi ülemine osa.
Ise kahtlustan et viga võib olla kas liialt kuivades rukki terades või liiga pisikestes õhuaukudes purgi kaanes.
Shiitakese mütseeli areng on aga väga aeglane ja kuna terad olid samast partiist mis kuldservikulgi siis põhjus võib olla sama.
Üks shiitakese purk mis oli poolenisti teri täis kasvas 80 % läbi ja otsustasin proovida sellega nakatada esimesed lepalaastu rukkitera substraadi segu. Piltidelt näha et kotis meeldib teradel palju rohkem ja peale kahe päevast kasvamist on areng silmapaistev.
Täna läheb Kuldservik kottidesse ja peale seda ka Austerservik.
Lisan mõned pildid toimuvast.

[feliks85]

Veel paar pilti

[feliks85]

Tere jälle!
Asi nüüd nii kaugel,et nüüd oleks vaja niidistikule näidata päevavalgust ja tutvustada talle mis on värske õhk.
Jällegi seoses sellega tekkisid mõningad küsimused.
Kuidas peaks toimima küpsetus/minigrip kotiga.Kas peaks mõningad augud sisse tegema või lausa niidistik sealt välja võtma?
Leidsin koduekstrast minikasvuhooned (pildil näha). Plaan asetada niidistik riiulitele ja piserdada neid kaks korda päevas. Kas sellest piisab või pean muretsema kuskilt perliiti ja panema selle kasvuhoone põhja niiskuse lisamiseks?
Mis arvab foorumi külastaja kui luminofoor lampide asemel kasutada lihtsalt päeva valgust ja asetab kasvuhooned kas õue või siis tuppa jahedamasse kohta akna ette?

[labor]

Tere Feliks.

Ma olen selliseid fotosid siiani ainult jänkide foorumis näinud, sul on ju täitsa arvestatav kasvuruum üles seatud. Lust vaadata!
Minikasvuhoone on koduseks kasvatuseks samuti väga hea, seda annab soovi korral ka veidi automagiseerida.
Automaagia on laisa inimese luksus, kui nii võib öelda.
Näiteks võib lõigata külgedesse augud ja kasutada 12V ventikaid, et kasvukambri õhku iga natukese aja tagant vahetada, CO2 taset vähendada. Sisenevat õhku filtreerid, vent puhub õhku kasvukambrist välja.
Udugeneraatoriga saad hoida suhtelist õhuniiskust 99% ligidal.
Perliidikiht kasvukambri põhjas ei ole nii tõhus (kilekambri ruumala on üpris suur ja õhuvahetusega sisenev värske õhk on kuiv), kuid aitab samuti õhuniiskust kõrgena hoida.
Mõõteriist, mida kindlasti tasub kasutada, on hügromeeter. Mehaaniline on kindlam, elektroonilise puhul tuleb jälgida, et rh andur oleks kastekindel ja ka kogu elektriskeem ning lcd taluksid kõrgemat niiskustaset või on andurid (rh ja temp, mõlemat on RH arvutamiseks vaja) juhtme otsas seadme korpusest eraldi . Tubaseks kodukasutuseks mõeldud elektrooniline hügromeeter paneb rh 85% juures pildi kotti.
Iga uus kasvuruum on isepärane ja kliimatingimuste õigeks saamine ning stabiilsena hoidmine nõuab veidi katsetamist, aga see on samuti põnev osa protsessist.
Kui elektroonikat jagad, saad kogu kupatuse Arduino, Raspberry Pi, või mõne isearetatud kontrolleriga ühendada. Saab ka lihtsate taimermoodulitega hakkama.
Edu igal juhul!

Kottidel avatakse tavaliselt kotisuu, sealtkaudu saab õhku ainult substraadi ülemine osa. Kui koti üleni eemaldad, hakkab kogu laastusubstraadi pind seenetama.
Õhutamisega peab arvestama, et seened kasvavad sinna, kuhu õhk ligi pääseb. Veel peab arvestama, et substraat ei kuivaks. Koti üks funktsioon on säilitada niiskust. Kui hoiad substraati nt. 98%RH tingimustes, siis pole põhimõtteliselt kotti ümber vaja.
Võid tõsta ka avatud suuga koti oma ägedasse kasvukambrisse ja jälgida hügromeetrilt, et niiskustase oleks piisav ning termomeetrilt, et temp oleks viljumiseks sobiv. Kui vaja, korrigeerid. Ja ongi kogu teadus
Viljakehade tekke stimuleerimiseks uputad substraadi mõneks tunniks jääkülma vette.

Luminofoor vs. aknast paistev päikesevalgus - seened ei ole kiirgusspektri osas nii kapriissed, kui taimed, aga piisava intensiivsusega valgusvoog peaks edukaks kasvuks olema tagatud. Shiitake jaoks oleks tarvis 500-1000 lx, et kindel olla, kasuta luksmeetrit.

[feliks85]

Tere Reigole ja teistele foorumi külastajatele.
Mütseeli paljundamine läks väga valutult ja sujuvalt kuigi esialgu just see osa seente kasvatamisest tundus kõige keerulisem. Praktika aga näitab et just viljakehade tekke stimuleerimine ja nende suureks kasvatamine on siiamaani olnud raskusi tekitav.
Möödas on umbes 10 päeva sellest ajast kui ma kotisuud lahti tegin ja hetkel on shiitakese substraat elumärke näidanud. Kuldservik mingi põhjusel kasvada ei soovi. Kuna luksmeetrit mul veel pole (teel Hiinast Eesti) ja udugeneraatoritega sama lugu, siis hetkel on mul kasutusel ainult käsiprits ja hügromeeter.
Niiskust on umbes 85 hg juures,aga kuna mehaaniline hügromeeter tuli sammuti ebay vahendusel ja maksis poolteist eurot siis selle täpsuses ei saa kindel olla. Seeni piserdan 2-4 korda päevas ja samalajal ka tuulutan kasvuhoonet värske õhuga.Temp on 16,5 ja 18 C vahel.
Mureks teeb Shiitaake väga tagasihoidlik kasvutempo. Servikutest rääkimata.
Shitaake mütseel on rikkalikult kaetud mustade seenekübaratega kuid mõni üksik on suutnud suuremaks kasvada. Ei oska isegi arvata milles asi. Võibolla saavad nad liialt palju valgust. Kuna päevad hetkel pikad ja kasvuhooned seisavad mul avara akna all, siis valgust nad saavad umbes 17 h päevas.
Lisan paar pilti toimuvast.

[labor]

Jõudsin kevadiste toimetuste vahelt ka foorumisse põigata.
Sisetingimustes olen Shiitaket laastul kasvatanud:

Kasvatasin plastkorvis ja kuna ei olnud aega pidevalt õhusniiskuse stabiilsena hoidmisega tegeleda (kasutasin ka käsipritsi), siis ohverdasin viljakehade kuju niiske kasvukeskkonna eest. Hoidsin nimelt kilet juba valmivatel seenekübaratel kaua peal. Tegin ainult (üpris suured) augud kile sisse. Viljakehad on tugevalt deformeerunud, kuna kasv toimus kõrges CO2 kontsentratioonis. Esimene foto on tehtud vahetult peale kile eemaldamist, ehk et nii suureks kasvasidki kile all. Valgust oli vähem, kui ette nähtud.
Esimese kasvulaine saagiks korjasin ~550g deformeerunud kujuga kuid siiski väga maitsvaid seeni.

Viljakehade tekke stimuleerimiseks soovitavad raamatud külma vette uputamist. Mina tõstsin vist substraadikorvi ööseks rõdule.. (~5-7C).
Kasvukambri temp oli kindlasti mõne kraadi võrra kõrgem.. võis olla 20-21C, kasv on siis oluliselt kiirem.