Shitaake puupakud

Puidusaproobsete seente kasvatamine puupakkudel, kändudel
martinalas
Postitusi: 4
Liitunud: 13 Mär 2015, 02:36

Shitaake puupakud

PostitusPostitas martinalas » 14 Mär 2015, 00:19

Tekkis küsimus, et millistel pakkudel shitaaket kõige mõistlikum kasvatada oleks? Kas pigem tihedam puit, et kestaks kauem või pehmem nagu lepp ja kas kask sobiks selleks, kasel tekib hallitus vist kõige tõenäolisemalt.
Tänan

labor
Site Admin
Postitusi: 60
Liitunud: 13 Dets 2014, 22:54
Kontakt:

Re: Shitaake puupakud

PostitusPostitas labor » 16 Mär 2015, 11:02

Tere,

Eesti põllumajandusülikooli õppejõud Märt Hanso soovitab shiitake kasvatamiseks halli leppa. Lepapakkudel hakkab mütseel kiirelt kasvama, seda võin omast kogemusest kinnitada.
Mida tihedam puit, seda tihkem/kvaliteetsem areneb seene viljakeha. Tihedam puit kasvab jällegi kauem mütseeliga läbi. Parima tulemuse annab kasvatamine tammepakkudel.

martinalas
Postitusi: 4
Liitunud: 13 Mär 2015, 02:36

Re: Shitaake puupakud

PostitusPostitas martinalas » 18 Mär 2015, 23:09

Tänan! Kaua vastlangetatud puu peaks seisma, enne kui nakatama võiks hakata?

labor
Site Admin
Postitusi: 60
Liitunud: 13 Dets 2014, 22:54
Kontakt:

Re: Shitaake puupakud

PostitusPostitas labor » 19 Mär 2015, 13:40

Pakkude vanuse kohta on liikvel vastakaid arvamusi.
Räpina aianduskool õpetab et austerserviku puhul peaks puu olema langetatud vähemalt 2 kuud enne nakatamist, muidu on puidurakud elus ja hakkavad seeneniidistiku vastu võitlema.
Olen tegelenud seenekasvatusega ~3 aasta jooksul, suhelnud varasemate mütseelimüüjatega ning jõudnud arusaamale, et Eestis on vaid mõni üksik seenekasvatuse alal kompetentne inimene, kui sedagi.

Professionaalne mütseelilabor (asutatud 1985, tootmisjõudlusega 25-30 tonni substraati nädalas), kust emakultuure tellin, soovitab tüüblitega nakatada värskelt lõigatud pakke vahetult peale lõikamist. Puu peab olema haigustevaba ja võimalikult puhas soovimatutest seeneeostest. Selle tagab kõige paremini värske puidu kasutamine. Samuti hakkab lõigatud puidus kiiresti langema niiskussisaldus. Tundub loogiline.

Varakevadel värskelt lõigatud puit on seenemütseelile parimaks kasvupinnaks. Elujõulise kuultuurseene niidistiku jaoks ei ole puupaku "vasturünnak" mingiks takistuseks.
Olen ise nakatanud ainult väskelt lõigatud (lepa)pakke ja olen kindel, et laboris, kust mütseeli tellin, on mütseelikasvatusega seonduv kompetentsitase kõrgem millisestiganes Eesti "seenetargast". Oleme vahetanud vastastikku kogemusi erinevate protseduurtoimingute osas ja usaldan reaalset mahukat praktikat omava mütseelilabori nõuandeid rohkem, kui kohalikke õpetlasi.

Seega.. lõika värske pakk ja nakata võimalusel kohe peale lõikamist.
Reaalsuses toimib muidugi kuu aega seisnud pakk samuti, kuid parima tulemuse garanteerib värskelt lõigatud puupakkude nakatamine.
Väga tihe puit (nt tammepakud) võib ka mõned nädalad probleemideta seista, sest on kontaminatsioonile tunduvalt vähem vastuvõtlik.

martinalas
Postitusi: 4
Liitunud: 13 Mär 2015, 02:36

Re: Shitaake puupakud

PostitusPostitas martinalas » 19 Mär 2015, 22:00

Tänan põhjaliku vastuse eest!
Kas keegi on proovinud värskelt lõigatud õunapuu kändu nakatada, ei tea kas õnnestuks, jääb lihtsalt jalgu teine, ei saa nii maa lähedalt lõigata, et segama ei jääks ja siis mõtlesin, et kas tasuks proovida?

labor
Site Admin
Postitusi: 60
Liitunud: 13 Dets 2014, 22:54
Kontakt:

Re: Shitaake puupakud

PostitusPostitas labor » 03 Apr 2015, 18:27

Kindlasti tasub proovida.
Wood types for growing Shiitake and ohter mushrooms
"Above all for shiitake, you can also use fruit tree wood, e.g. apple."

Lisaks teeb seenemütseel ära tülika juurimistöö. Juurdunud känd peaks andma (vähemalt servikute puhul) paremat saaki, kui lõigatud puupakk, isegi kui pakk on otsapidi maasse kaevatud. Seenemütseel kasvab ka juurtesse edasi, sealtkaudu on kerge transportida viljakehade arenguks vajalikku niiskust.

Siitakepakke tavaliselt maasse ei kaevata, aga kännul kasvatamist tasuks kindlasti proovida.

kinkf
Postitusi: 4
Liitunud: 02 Mai 2015, 19:14

Re: Shitaake puupakud

PostitusPostitas kinkf » 02 Mai 2015, 20:11

martinalas kirjutas:Tekkis küsimus, et millistel pakkudel shitaaket kõige mõistlikum kasvatada oleks? Kas pigem tihedam puit, et kestaks kauem või pehmem nagu lepp ja kas kask sobiks selleks, kasel tekib hallitus vist kõige tõenäolisemalt.
Tänan


Tere seenesõbrad.

Ma panin täpselt aasta aega tagasi prooviks partii erinevaid pakke.
Vaher, tamm, sanglepp, lepp.
Vahtrapalgist pistis nüüd täpselt 12 kuud hiljem esimene seen pea palgist välja.
Usun, et kasvab lepa peal ka. Alguses oli näha, et seen kasvas sisse kõikidesse mainitud puitudesse, seega usun, et vahet ei ole.
Vahe tekib saagikuses ja palgi elueas.

Lepa puhul probleem see, et koor tuleb hästi lihtsalt maha aga see ei ole seenele väga hea ja niiskus kipub kooreta palgist kiiremini lahkuma.

kinkf
Postitusi: 4
Liitunud: 02 Mai 2015, 19:14

Re: Shitaake puupakud

PostitusPostitas kinkf » 25 Sept 2015, 13:45

Jagan kogemusi.
Eesmärk oli katsetada põhimõtteliselt, kas shiitakse hakkab kasvama, mis puidul ja kui suur on töömaht ja kulu palkide valmistamiseks.

Algatuseks palkide lõikamine. Puiduks tamm, vaher, sanglpp, lepp. Puit lõigatud kevadel, enne palkide nakatamist lastud palkidel seista ca kuu. Palkide mõõt selline, et üks täiskasvanud mees jaksaks palki üksinda liigutada. Üldiselt ca 10-20cm diameeter ja ca meeter pikad.

sellised palgid

Samal ajal kui palgid laagerdusid ca kuu ja tellitud seen mycelia.be - st tuli tegelesin töövahendite ettevalmistamisega. Tellisin Jaapani seenepuuri, mida minuteada valmistab maailmas sisuliselt ainult üks tootja. Puuri eripära siis see, et mõeldud kõrgetel pööretel kasutamiseks (10000rpm), puuri otsas keere, mis tõmbab puuri ise puidu sisse ja ei pea jõudu kasutama ning puuril stoppervöö, mistõttu saab teha sama sügavusega auke. Tootja on Star M ja puur nr 41. 12mm augu diameeter.

seenepuur

Treialil lasin teha rellaka otsa käiva vahetüki, kuhu siis see puur otsa panna.

rellakas vahetükiga

Aukude puurimine nägi välja täpselt selline siis kiiruse osas.

https://www.youtube.com/watch?v=0cd_fXxQq3c

Seene tellisin viljapeal ja seega oli vaja mingit töövahendit vilja paigutamiseks palgi sisse. Kuna proovimiseks ei raatsinud õiget asja 200eur eest ega ka soodsamat asja 50eest osta siis kombineerisin ise käepärastest vahenditest.

töövahend juppidena

Väiksema diameetriga toru käib suurema sisse. Peenema õhes otsas punn, mis lükkab siis vilja 12mm auku, teises otsas nupp, et kui mõned tuhanded augud täita siis peopesa päris verine ei oleks pärast... :)
Tööpõhimõte nagu nupuga pastakal põmst.

pastakas 1
pastakas 2

Töötas endalegi üllatuseks väga hästi. Kulu ehk 5 eur ja tund aega näputööd.

Ettevalmistused tehtud jõudis seen kohale. Tuli kulleriga uksetaha ja läks kohe külmkappi. Soovituslik hoiutemp 2-4 kraadi. Kokku tellisin 25L viljal mütseeli mycelia.be-st umbes 60 palgi tegemiseks. Valisin tüveks M3770.
http://www.mycelia.be/en/strain-collection/strain-information/m-3770-lentinula-edodes6

külmkapi sisu

Edasi läks palkide valmistamiseks. Tegin selleks puki, mille peal rattad (4tk), et saaks mugavalt palki keerutada töötlemise ajal ja töötamine toimuks mugaval kõrgusel. Ideaalis võiks selliseid pukke olla iga operatsiooni jaoks üks (puurimine - vilja palgi sisse panemine - vahatamine) ja iga tegevuse jaoks võiks samuti olla vähemalt üks inimene. Puurimine läheb rellakaga kiiremini kui seene istutamine-vahatamine. Seega nt 2 inimest seenetavad-vahatavad ja üks puurib ette oleks päris OK.

ettevalmistuse tehtud

esimene palk augustatud ja seen sees

Vahatamiseks kasutasin tavalise mesilasvaha, proovisin nii puhast vaha kui robustselt kärge lihtsalt sulatada, mõlemad töötasid. Mugavam juba sulatatud kvaliteetse vahaga toimetada muidugi. Pliidil sulatasin ära nii, et keema ei läheks ja siis pika varrega pintsliga tupsutasin augule peale. Vaha temperatuuri tuleb jälgida, läheb kergesti liiga kuumaks ja suitsema, pidi ka päris tuleohtlik olema.

vahatatud auk

vahatatud palk

Palgid valmis.

koorem kallist küttepuud

Enne hoiule viimist igaks juhuks kastmine, et oleks piisavalt niiskust puidus.

kastmine

Palgid läksid varjulisse metsalusesse madalas (niiskes) kohas, oja kõrvale. Loodetavasi looduslikult niiskus kõrgem. Palkide alla panin igaks juhuks mingi kanga, et maast elu palkidesse ei kasvaks - pääseks. Samas niiskus maast saaks palkidele ligi.

ase

Palgid ära paigutatud. Palgid on märgistatud, iga palgi otsa on väikse naelaga löödud numbriga alumiiniumlipik (klambripüss oleks parem vahend). Numbri järgi on mul arvutisse kirja pandud, mis puit, millal lõigatud, mis seen millal sisse pandud jms info. Alumiiniumlipikud tee nt õllepurgist, hea õhuke materjal, saab kääridega lõigata ning pastakaga peale kirjutada (mitte siis tindiga aga reljeefselt). Lipik peaks kestma siis samakaua nagu palk. Lisaks tegin mõned testpalgid, mille ka ära kaalusin, et mõõta palgi niiskussisaldust. Kaal läks siis samamoodi eraldi alumiiniumlipiku peale kirja.

palgid paigas

Edasi käisin aeg-ajalt palke vaatamas. Metsas ja üldse avatud looduses kasvatamisel tuleb arvestada ka igasuguste teiste tegelastega. Esimesena tulid sipelgad kellele vist mesilasvaha meeldis. Peale seda nokkisid linnud maitsva ja toitva vilja päris paljudest aukudest välja aga mitte nii kapitaalselt, et augu põhjani oleks ulatunud. Siis muidugi põhilised seenesõbrad teod. Palgihunniku seest sai mõned hiirepesad ka eemaldatud jnejne. See kõik käib looduses kasvatamisega kaasas ja asi millega tuleb arvestada.

10 päeva peale palkide seenega nakatamist näha, et esimesed augud tõmbusid valgeks. Ilmselt tänu viljale (mitte nt saepurule), mis andis seenele kohe hea stardipaugu.

kasvab

linnud

teod

kinkf
Postitusi: 4
Liitunud: 02 Mai 2015, 19:14

Re: Shitaake puupakud

PostitusPostitas kinkf » 25 Sept 2015, 14:15

Algus oli paljulubav. Ise arvan, et kuna puit oli värske (kevadiel mahlad just liikuma hakanud ja toitaineid täis) õige niiskusega, auke sai puuritud palkidesse palju ja seen oli väga aktiivne ja kvaliteetne. Lisaks seen viljal, mis andis esialge vajaliku toitainete laksu, et jõuliselt areneda.

Seen kasvab palki sisse sisuliselt ainult pikikiudu, seega tekivad aukude "koopiad" palgiotstesse esimese märgina sellest, et seen on puitu ilusti kasvanud.

kuu aega peale nakatamist

lähemalt

kaks pool kuud peale nakatamist

Viimaselt pildilt näha, et seen kasvab esialgu suhteliselt koorealuses puidus, mitte palgi südamikus.

Suvi oli suhteliselt kuiv, käisin käsitsi palke mõned korrad kastmas. Talv oli pehme ja suurt miinust ei näidanud. Palgid olid ilma hoolduseta aasta aega. Täpselt 12 kuud hiljem oli pilt selline.

aasta hiljem

aasta hiljem lähedalt

Esimesed seened kasvavad aukudest välja, edaspidi ka läbi puukoore.
Rõõm oli suur, et eksperiment õnnestus. Kevadel arvasin, et ehk on siis palgid valmis esimeseks uputamiseks ja forsseerimiseks. Võtsin erinevatest puuliikidest mõned palgid ja uputasin 24h ära jahedasse vette.
Midagi oluliset aga sellele ei järgnenud. Ilmselt ei olnud seen siiski veel nö "valmis". Kuna ise elan Tallinnas ja seened Lõuna-Eestis siis võtsin prooviks mõned palgid rõdule koju, et regulaarselt niisutada ja jälgida, kas ja mis toimub. Pideva niisutamise peale sain mõned seened kuid suurt saaki ei õnnestunud saada. Tundus, et ei ole veel päris küps aeg.

Nüüd sügise alguses on palkidele tekkinud selgelt rohkem seeni ja tundub, et palgid on ühtlasemalt läbi kasvanud ja toodavad vähesel määral seeni omaette. Hetkel kui külmad peale ei tule siis proovin uuesti mõningaid palke uputada ja vaadata kas õnnestub saada aktiivselt seen viljuma.

Üldiselt ongi öeldud, et shiitake palgid toodavad iseeneslikult kaks korda aastas seeni, kevadel ja sügisel. Muul ajal tuleb siis hoida õigeid niiskuse-temperatuurivahemikke ning forsseerida seente kasvamist läbi külas vees palkide ehmatamise.

sügis 2015

kinkf
Postitusi: 4
Liitunud: 02 Mai 2015, 19:14

Re: Shitaake puupakud

PostitusPostitas kinkf » 25 Sept 2015, 14:56

Kokkuvõtvalt:

- shiitake kasvab nii tammel, vahtral kui lepal. Kõikidelt saanud seent. Saagikuse kohta info puudub.
- viljal seene istutamine tundub mulle õigustatud, kuna annab seenele lisatoitaineid algfaasis.
- palkide läbikasvamiseks on mõtet arvestada ca 15 kuud.
- kui on võimalus reguleerida niiskust, varjulisust, tuulisust (mingisugune niisutusvõimalusega varjualune nt) siis ma usun, et on reaalne sissekasvamise aega vähendada 6-9 kuu peale. nt aprillis teha palgid ja novembris esimene saak.
- shiitake kannatab ära kerge talve ja suhteliselt kuiva suve kui on aega olnud enne palki sisse kasvada korralikult.
- saab teoorias kasvatada metsas - looduses aga eeldab tigudega võitlemist ja pidevat kontrolli.
- palkidel kasvatamine on väga töömahukas kui rääkida suuremas mahus kasvatusest. nt kahel inimesel kulus 12 palgi tegemiseks ca 4 tundi. edasi kui hakata palke uputama siis on suurema koguse puhul vaja tõstemehhanismi, üle paari märja palgi käsitsi liigutada ei jõua. lisaks siis pidev palkide edasi-tagasi liigutamine. küpsemisest uputamisse, sealt tõsta viljumisse, seente igapäevane korjamine, kui seened korjatud siis tõsta tagasi puhkeasendisse ja läheb ring otsast peale.
- hobikasvatuseks väga sobilik samas. teed korra ära, viskad õue varjulisse kohta ja aasta pärast sügisel korjad seeni.

Mõned numbrid:
- ühte palki lastud ca 50-60 auku
- vilja kulus ca 0.33l ühe palgi kohta keskmiselt
- mesilasvaha kulus ca 100gr ühe palgi kohta keskmiselt (otsi ei vahatanud)